Pisut ujedana vaikus
oma pelglikuid tundlaid ajab
viimaks üle väljade kaikus
tema tumm ja hääletu kaja
Kõiki endasse haarates liigub
hingest-hinge… valimata teid
kuskil miskit veel kõlatult kiigub
viimse vaikuse viimane reid…
Just nagu teoksil mingi lõpu algus…
või alguse lõpp- kurat seda teab…
Tummalt üle ilma sirutub valgus…
ühatasasemalt vaikus oma vaikust veab…
…pisut ujedana…
