Öö mustade tiibadega
mu kambrile ligines
ta ohates trellile laskus
ja klaasid lõid higiseks
Ei saanud ma näha, mis ümber
mis hiljem tulemas
mu ainuke olemine
ja pääs on unelmas
EI TOHI NEED VIIMASED VÄRVID
JU OMETI MUSTUDA
ET SILMAD SAAKS NÄHA,
KÄED TUNDA,
HING EDASI USKUDA….
