Veel vene ajastu…küla oma hiilgeajal… suht paarsada isendit …sovhoosi keskus…jne…meid lapsi tuli nelja aastase vahega oma 15 poisisoost isendit..ja sinna lisaks kaks tüdrukut..seega üdini lõbus -seltsiv ja asjalik kompanii….ja KOER….keegi ei teadnud täpselt kust ta tuli…kellele kuulus….ta lihtsalt oli….supersegavereline isend….krants kogu oma olemuselt…ta oli kogu aeg kõikjal..jätkus alati kõigile…tubli karjakoer…kusjuures võtted igat sorti veislaste ohjeshoidmise jaoks olid iga korraliku karjakoeraõpiku väärilised..ta kasvas koos meiega ..mängides- töötades -õppides..teadis tunduvalt rohkem sõnade tähendusi kui keskmine tänapäeva koer…vahel tundus ,et sai kõigest aru mis räägiti…eriomaduste hulka kuulus 1,5 meetri sügavusest kivi ära toomine..kusjuures kivi ikka sama mis sinna visati…tõi….otsis asju ühesõnaga megaKOER…ega esiti ei taibanudki kui eriline ta on…ta ju oli alati kohal…alles hiljem taipasime kui eriline oli KOER…..Aeg tegi oma tööd..lõpetasime kooli..kellegil juba oma pere tulid meie lapsed…uus põlvkond peale kasvamas…KOER oli ikka …olemas..nüüd juba uute rüblikute väntsutada, kelledele KOER meeleldi demonstreeris omi oskusi….KOER oli vanaks jäänud..ta ei kuulnud enam ühest kõrvast….ja kae oli KOERA nägemise töntsiks teinud…KOERA lemmikkoht magamiseks oli keset teed soojal asfaldil.. kogu küla teadis tema veidrusi ja tõstsid ta teelt kõrvale, või sõideti KOERA segamata lihtsalt ringiga mööda…kuid ühel päeval sattusid sinna võõrad autoga , kes ei teadnud, et KOER parasjagu oma keskpäevast leiba luusse laseb …ja sõitsid KOERAST autoga üle…Sellist leina mida tõi külla KOERA hukkumine… ei olnud nähtud ka armastatud inimeste matuselgi..panime rahad kokku ja lasime KOERALE lahkamise teha , et teada saada KOERA vanust…Tulemus hämmastas kogu küla- rajoonist rääkimata..KOER oli36 aastane…….seega meie karjaskäigu ajal oli KOER 24 aastat vana…müstika……olen Guinnessi rekordite raamatust uurinud…koerte vanuse kohta…selgus vaid üks…meie külas elas maailma vanim koer…kes nüüd tagantjärgi mõeldes oli selle küla hing ja elutahe…..sest küla on nüüdseks väljasurnud….kase alla on püstitatud kivi…..millel kiri…..KOERALE KES HOIDIS MEID KOOS……
