PUNANE VAHUVEIN…

Et kõik ikka ilusti klaar oleks siis peab alustama ajastust, mil pealik korba otsustas, et aitab teile joomisest kuradi pööbel ja kuulutas välja alkovaba ajastu.mida tolle aja seltskond nimetas kommertspoodide võidukäiguks…sest sealt sai kui viitsisid lõpmatusse looklevas sabas tugevaid tunde veeta….Jäime sutsu iljaks…..kohale jõudes aigutas vastu sabavaba poeuks..letid olid täis purjekakütust..kuid…uhkes üksinduses seisis kesk riiulit ilus kireva sildiga kurat teab mis päritolu PUNANE ŠAMPALAADNE ÜLLITIS….kogunesime leti äärde ja palusime lähemalt seda eksemplari uurida…et teada saada , mis imejook see selline on, et selle nimel ei ole moodustunud saba…tööpäeva mõnudest tülpinud füsionoomiaga baaba seletas võhikutele kurva tõsiasja..et tegemist on mingit sorti praaktoodanguga, kuna avamisel ei jäävat mitte üks piisk isegi klaasseintele pidama…HÄH..ütles vasakulseisev sõber…küll me ta omaks saame…kuna seda ollust oli terve kasti jagu siis vabastasime baaba ka sellest koormast…otse oovi peal nööpis sõber esimese olluse lahti, et veenduda mis kola see selline on ja kas tõesti käitub ta nii nagu baaba seletas…käitus …..ja kuidas veel…kui see punnilitakas käis..enne kui sai traatidestki vabastatud..oli kogu see pudeli sees olev ollus mööda mu sõpra kenasti laiali kantud..tark mees viskas kaela kohe suu peale, aga kuna pudelist tulev kogus ületas igasuguse neelamisvõime mitmekordselt, siis tuli tal seda jampsi ninast …kõrvadest ..silmist..alekoomiline vaatepilt…mina irnun nii et silmad märjad…sõber ei irnu..aga läkastab nigut oleks viimnepäev käes…tagusin tal lõõrid lahti, et päris ära ei upuks käte vahel…istusime pingile , et välja mõelda edasine sõjaplaan…tolle aja moeröök oli üliele džiinikostüüm…ja tänu punasele ollusele nägi sõber välja nagu tapatöölt naasnud vampiir…suurt midagi tarka välja mõtlemata..kobisime minu apartementi, sest sõpra oli vaja kasida, enne kui miilits ta mõrvasüüdistusega ära lohistab…..tegin köögis suitsu, kui vannitoast tuli heurekalaadne kiljatus…jooksin vaatama ..sõber oli suht klanitud ja istus vanni serva peal..peas vähemalt NJUUTONI ilme…ja näitab näpuga vannile…LAHENDUS….siis koitis…avasime kogu selle punast jampsi ollusepudelid vanni kohal.tõepoolest enamus ollusest kogunes kihinal kenasti vannipõhja ja ei olnud üldse seda nägu, et ta sealt veel kusagile oleks minna tahtnud..peale soolestiku muidugi…kuigi vannituba nägi lõpuks välja nagu tartu lihakombinaadi tapamaja, ei teinud sellest suurt numbrit, ja asusime seda ollust konsumeerima köögist võetud kulpide abil….hiljem ühines meiega veel rahvast, kes nõutult tarisid enese vahel kasti sellesama punase ollusega , ja nii mõnigi neist nägi välja nagu sarimõrvar…ja pidu jätkus…..

PALJU MERD ON VETTE VOOLAND…

…Sellest aast , kui viimane suvatses siia sisse vaadata..kirjamisest rääkimata…seega ..parem Hilja, kui mitte kedagist….igatsugu jampsi on korda saadetud…alates safri päästmine kultuurikihtide küüsist..lõpetades vastklantsitud toas väljaeenduvate tapeediribade eemaldamisega..kõik sujus ladusalt , kui välja arvata pisike seik safrist…üksi..kuulda ainult tegevusnohin ….haarates kahte kätte krrt teab millal tarbitud tagastamatu taara..kukkus miski valju äälega joodeldama..ja seda audvaikuses- keset idüllilist safrinostalgiat…eelkõneleja ehmatas niivõrd, et tekkis vajadus tualetti plagada…ise mõtiskledes…mida f-i ja n-i see nüüd peaks tähendama…kas tõesti on mu iirtele külla tulnud sugulased alpidest, kes tagastamatu taara põhjasid noolides löövad vahel ka rahvuslikku eripära väljatoovat joodeldust…egas midagist…julguseriismed kokku kraabitud …-relvastatud kärbsepiitsagaˇ[sealtsamast safrist leitu]asusin arjavarre abil sondeerima ülejäänus kultuurikihis..haa..kostus eelkõneleja suust kui imelikult lõugav naispoolele kuuluv sukakarp oma tavapärasel moel pröökama pistis…lähemal uurimisel selgus, et see asi kuulus kunagi šveitsist toodud lehmapildiga tassile..mis joomist alustades joodelduse välja paiskas..uskumatult tugeva ingeeluga vidin…sest keegi ei osanud välja selgitada mitmenda ajastu kultuurivööndisse eelmainit ese kuulus ..haruldane visadus teha veel äält pärast aastatepikkust mitteratsionaalne olemist….Seega üleskutse…aeg ajalt tasub teha korrastus .safris-kelleris….mida kõike siis ei leia-juhtu……..

…MUL OLED….

mul oled sina…

hetkede täitja….loomingu looja….

valgete mõtete tooja…

mul oled sina…..

tunnete tulvavees..lootuste puiesteel

sõnu sõnamast väsib keel…

mul oled sina…

hinge mäslevad vood..tasa-tasaseks lood

su armastust lonkshaaval joon

mul oled sina….

ainult uinudes nõrgeneb hetkeks su põime

tundeväätide embuste laine…

vaid unes avaldub haruldet võime

olla armujoobmustest kaine….

…  MUL OLED SINA….

Lootus….

Öö mustade tiibadega

mu kambrile ligines

ta ohates trellile laskus

ja klaasid lõid higiseks

Ei saanud ma näha, mis ümber

mis hiljem tulemas

mu ainuke olemine

ja pääs on unelmas

EI TOHI NEED VIIMASED VÄRVID

JU OMETI MUSTUDA

ET SILMAD SAAKS NÄHA,

KÄED TUNDA,

HING EDASI USKUDA….

VAIKUS….

Pisut ujedana vaikus

oma pelglikuid tundlaid ajab

viimaks üle väljade kaikus

tema tumm ja hääletu kaja

Kõiki endasse haarates liigub

hingest-hinge… valimata teid

kuskil miskit veel kõlatult kiigub

viimse vaikuse viimane reid…

Just nagu teoksil mingi lõpu algus…

või alguse lõpp- kurat seda teab…

Tummalt üle ilma sirutub valgus…

ühatasasemalt vaikus oma vaikust veab…

…pisut ujedana…

KOER…

Veel vene  ajastu…küla oma hiilgeajal… suht paarsada isendit …sovhoosi keskus…jne…meid lapsi tuli nelja aastase vahega oma 15 poisisoost isendit..ja sinna lisaks kaks tüdrukut..seega üdini lõbus -seltsiv ja asjalik kompanii….ja KOER….keegi ei teadnud täpselt kust ta tuli…kellele kuulus….ta lihtsalt oli….supersegavereline isend….krants kogu oma olemuselt…ta oli kogu aeg kõikjal..jätkus alati kõigile…tubli karjakoer…kusjuures võtted igat sorti veislaste ohjeshoidmise jaoks olid iga korraliku karjakoeraõpiku väärilised..ta kasvas koos meiega ..mängides- töötades -õppides..teadis tunduvalt rohkem sõnade tähendusi kui keskmine tänapäeva koer…vahel tundus ,et sai kõigest aru mis räägiti…eriomaduste hulka kuulus 1,5 meetri sügavusest kivi ära toomine..kusjuures kivi ikka sama mis sinna visati…tõi….otsis asju ühesõnaga megaKOER…ega esiti ei taibanudki kui eriline ta on…ta ju oli alati kohal…alles hiljem taipasime kui eriline oli KOER…..Aeg tegi oma tööd..lõpetasime kooli..kellegil juba oma pere tulid meie lapsed…uus põlvkond peale kasvamas…KOER oli ikka …olemas..nüüd juba uute rüblikute väntsutada, kelledele KOER meeleldi demonstreeris omi oskusi….KOER oli vanaks jäänud..ta ei kuulnud enam ühest kõrvast….ja kae oli KOERA nägemise töntsiks teinud…KOERA lemmikkoht magamiseks oli keset teed soojal asfaldil.. kogu küla teadis tema veidrusi ja tõstsid ta teelt kõrvale, või sõideti KOERA segamata lihtsalt ringiga mööda…kuid ühel päeval sattusid sinna võõrad autoga , kes ei teadnud, et KOER parasjagu oma keskpäevast leiba luusse laseb …ja sõitsid KOERAST autoga üle…Sellist leina mida tõi külla KOERA hukkumine… ei olnud nähtud ka armastatud inimeste matuselgi..panime rahad kokku ja lasime KOERALE lahkamise teha , et teada saada KOERA vanust…Tulemus hämmastas kogu küla- rajoonist rääkimata..KOER  oli36 aastane…….seega meie karjaskäigu ajal oli KOER 24 aastat vana…müstika……olen Guinnessi rekordite raamatust uurinud…koerte vanuse kohta…selgus vaid üks…meie külas elas maailma vanim koer…kes nüüd tagantjärgi mõeldes oli selle küla hing ja elutahe…..sest küla on nüüdseks väljasurnud….kase alla on püstitatud kivi…..millel kiri…..KOERALE KES HOIDIS MEID KOOS……

TOBUJUSSIKESE NOORUSPAJATUS…..

Tobujuss oli igasuguse tehnika .-püro.-müra .-ja muu maanik….tobujuss tassis koju veikese mootori… traktori käivitamise jauks… et mootor käivitamisel ümber ei kukuks sidus tobujuss traadi ja paari naela abil mootori tabureti peale kinni…kütus sisse..ja…..aga kuna tobujuss oli varajane oma huvi ülesnäitamisel..[kell näitas seinal 7.48..]..siis magasid tubades õilsat und tobujussi naisvanem ja õded vennad…..Ja käima….tobujussi suureks üllatuseks käivitus põrgumassin esimese tõmbega..kuna puudus igasugune summuti…ja tegemist oli väikese köögiga , siis müra ületas ka tobujussi kujutlustemüra mitmekordselt…taburet koos mooturiga hüples mööda kööki ringi paisates põrmu kõik mis ette trehvas…tobujuss ise pages kabuirmus laua alla..sinine suits täitis köögi ja suurema osa elamisest …nähtavus ligines nullile..toauksel seisid näost kaame esivanem ja tobujussi paanikas õde venda….taburet jätkas oma kaootilist tantsu ..kuniks see tilgake kütust otsa sai…….köök sai kapitaalremondi …tobujuss oma teabmitmendamad triibulised…ja karmi keelu oida oma nina tehnikast eemal…

SULLE….

Sa oled nagu läbipaistev kuu….

su varjudeta valgus – pakub varjet….

Joon sinu valgust – -nagu vihma….

olen suu….

mis otsib sõnu – hingeldust ja karjet……

Sa oled nagu läbipaistev kuu….

seda öeldes pole tarvis huuli…

Joon sinu valgust – nagu vihma….

Olen suu…..

Mis vihmavalguse ees langenud on suuli…

globaalne——misasi…..

nüüd peaks kogu see kliima ümber asjaajajate kamp lõpetama meteoroloogide painamise ja pilgud-jalad oopis õue poole viskama…oma silm on ju kriimsilm…..kõiksugu rekordeid purustav talv teeb siin oma kauniskõledat propagandatööd….vaatan angede taustal pekis nokkapidi viibivaid tihaseid ja avastan enese jaoks üha enam….mis soojenemisest siin juttu tehti….JÄÄAEG..on käes oopis…on mis ta on …mina rahul …talv ju mu lemmikaastaaeg ikkagi, ja hea on täheldada, et lemmikuks kujunemise aeg jäi siiski sinna kauni lapsepõlve kanti , kus lumi paksem ja külmad krõbedamad…vahepeal oligi suur jama , et kus siis see talv oligi….läga kõikjal vaid….nüüd aga tõestusmaterjali ulgi…paar sammukest tanumal ja ossaa -d ja vauuud tulevad igal sammul..kaunis raisk…üleskutse….votukad kaasa ja minek…talvepilte tegema…sest mine tea , kunas jälle saab…ea piltide pealt lastelastele näidata, et vot kus meie ajal oli…ja uskumatul kombel pole savipäts seda ilusat veel maksustanud….jõudu…

Tobujussi lood…

Et kõik ausalt ära rääkida,siis pean alustama sellest,et …..põrandalamp-mis oli angitud teatud poest ,kust ead nahka ei saa ja seetõttu ei olnud talle ka pikki elupäevi määratud…ühesõnaga logises ja lonkas…kuna elamises oli ka teinegi seesinandine eksemplar olemas, siis tuli kahest üks teha…ja algas kannatuste kadalipp….juhe veetud…..-lüliti küljes-…..pistik küljes……pirn sisse……juhe seina…………………………………..kurat miuke pauk käis…naispool  kimas kotaplaginaga automaatkorki rutjuma….seks korraks läks õnneks…..viga oli vaja leida….kurat…ei ole õieti koos ju …kuppel ei lähe peale…seega tuleb varrest 30 senti maha saagida…..kuna mõte jõudis jälle normaalsest toimingust ette, …..siis saag sisse ja nühkima……ümber varre liikudes -saage sahistades astusin lülitile….assa saadanas kus võbistas…korgid läksid oma teed…..vannun et mul oli ammaste vahel kaarleek……naispoolelt järgnes arjumuspärane kotaplagin…….testrit sellest ääretust saginast ei leidnudki………tobujuss vahetas kõik juhtmed ära uuesti… visuaalselt kõik kena nigut peaks olema…..kuigi tobujuss on torumees aga mitte elektrik ..on ta ikkagi mees ja proovigu keegi väita ,et see nii ei ole….ja akkama ei saa…häh põrandalamp pelgalt….pirn sisse ..juhe seina….ossa…raip ..kus…lajatas…..koridorist kuuldus arjumuspärast klobinat…EUREKA…karjatas tobujuss…sokkel oli oopis tuksis ja lühiühenduses..[.möödunud oli 3 tundi]…ekslambilt sai laenuks võetud uus sokkel…külge kinnituseks mul enam jõudu ei jätkunud , sest mutter mis kinnitas sokli lambi külge oli tobujussi töntsis sõrmede jauks liig mis liig…..aga kuna asi seisis püsti enivei…..pirn sisse ….saba seina …PÕLEB……tobujussi näol kandus võidukas irve kukla taha välja…möödunud oli 4,5 tundi….lüliti töötab ..natuke vildak on aga….see juba teine kord…..

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.